Leitud müntide kohta oli Muinsuskaitseamet alguses kidakeelne, kuid oma möödunud aasta töö tulemusi tutvustades tõmmati saladuselt kate kuna juba on teostatud ka täiendavad uuringud.

Muinsuskaitseameti Hiiumaa nõunik Frank Lukk ütles, et täiendavad uuringud 11. sajandist pärinevate müntide leiukohas viidi Muinsuskaitseameti tellimusel läbi 3. detsembril 2024. Uuringute käigus fikseeriti vahetus läheduses lisaks veel kaks leiukohta. Leidude esialgse dateeringu põhjal on need samuti 11. sajandi keskpaigast. Tema sõnul müntide leiuala juurde kaevatud prooviaugu kohal kultuurkihti ega mündileidudega seonduvaid esemeleide peale pooliku hõbemündi ning mündi serva katke ei täheldatud.

Mündid leiti kiviklibusest rannavallist. Numismaatik ja ajaloolane Ivar Leimus märgib eksperthinnangus, et 13. sajandi arhiiviallikates on mainitud selles piirkonnas sadamakohta. Võib vaid arvata, et sadam võis sealsamas olla juba paar sajandit varem ning ehk pillas keegi oma rahapauna just randudes.

Hiidlasest arheoloog Monika Reppo ütles, et leiukohal detsembril alguses toimunud uuringute aruanne on juba kooskõlastatud. Leidudele on vanemteadur Ivar Leimus teinud eksperdihinnangu. Seni olid Hiiumaa vanimad mündileiud 13. sajandi keskpaigast ja teisest poolest. Need avastati juhuleidudena Pühalepa kiriku parkla ümberehitusel. Sarve leiud viivad mündileiud sajandi-kahe jagu varasemasse aega.

„Jah, järgmistel viikingite ja aardekaartidel Hiiumaa märkimata ei jää,“ kinnitas Reppo.

Arheoloog Marika Mägi, kes tegutseb peamiselt küll Saaremaal, ütles Hiiu Lehele, et tegemist on erakordselt tähelepanuväärse leiuga. Leiu asukoht on Sarve kandis, kus on arvatud olevat sadamat nimega Portus Sarwo. 

Viikingiaegsed mündid osutavad asjaolule, et hiljemalt 11. sajandil oli sadam juba olemas. 1254. aastal on Portus Sarwot koguni kirjalikes allikates mainitud. | Raul Vinni

Tema sõnul pole võimatu, et kümmekond münti tõepoolest pärinesid kellegi kaotatud rahapungast, kuid münte leiti ka kuni üle saja meetri eemalt, lisaks leidus mitmesaja meetri ulatuses piki randa muidki leide.

„Leidude ala paiknes 3,5 meetri kõrgusjoonel, mis 11. sajandil pidi jääma veepiirist mõnekümne kuni saja meetri kaugusele,“ selgitas Mägi ja lisas, et selline on leidude täiesti ootuspärane paiknemine sadamakoha puhul. Inimesed kaotasid esemeid kohtadesse, kus olid ajutised töökohad, vahel ka kõrts ja muud hooned.

„Seega veest veidi eemale, kus need poleks veetõusudest ja rüsijääst otseselt mõjutatud, kuid samas oleks sealt võimalik näha ka rannale tõmmatud või paadisildade külge kinnitatud laevu,“ rääkis Mägi.

Ta tõmbas paralleeli mõned aastad tagasi Saaremaal Mullutus uuritud sadamakohaga. Nii Mullutus kui ka nüüdsel leiul Sarvel puudus selge kultuurkiht, kuid leidus ebatavaliselt palju hajali münte ning mitmesuguseid muid esemeid eri aegadest, peamiselt viikingiajast kuni
14. sajandini. Mägi sõnul on ka Sarvelt leitud keskaegne (tõenäoliselt 13.–14. sajandi) hoburaudsõlg, enam-vähem samast ajast ehtenaast ja veel mõningaid esemekatkeid, mida pole võimalik lähemalt dateerida.

Asukoha poolest sarnanes Sarve sadamakoht Mägi sõnul samuti Mullutule. „Ilmselt oli see mõeldud eeskätt läbisõitvate laevade jaoks peatumiseks, põllumaad, külad ja mõisad jäid mõned kilomeetrid eemale,“ rääkis arheoloog.

OLULISIM INFO

Mida saame Sarve leidudest järeldada? Kõpu rahvalaulik Elli Küttim (1909-1993) rääkis ikka lugusid selles, kuidas rootslaste kuningas Ingvar olevat Hiiumaal hukka saanud. Kas sel lood võibki tõepõhi all olla?

„Kuningas Ingvar on nii mitmes kohas hukka saanud ja maetud, et täitsa imemees,“ muigas Reppo. „Arheoloogiliselt võib Sarve leidude põhjal eeldada, et 1254. aastal esmamainitud sadamakoht on piirkonnana randumiseks kasutusel olnud juba kaks sajandit varem. Igal juhul on tegu Hiiumaa asustusloos äärmiselt olulise leiuga.“

Viikingiaegsed mündid osutavad aga asjaolule, et hiljemalt 11. sajandil oli sadam igal juhul juba olemas. 1254. aastal on Mägi sõnul Portus Sarwot koguni kirjalikes allikates mainitud.

„Mis juba iseenesest näitab, et tegu oli hiidlaste ja ka mujalt pärit meresõitjate jaoks olulise kohaga. Et see koht oli just Sarve rannaribal, on ju selge ka osadest leidudest. Hiljem tegi maatõus omad korrektuurid ning sadam nihkus mõnisada meetrit eemale Naistlaiule,“ selgitab Mägi.

Arheoloog ütleb, et Sarve on seega esimene arheoloogiliselt tuvastatud muinasaja lõpu sadamakoht Hiiumaal ning sellisena kordades väärtuslikumgi, kui oleks lihtsalt ühe väikese aarde leidmine. „Seda enam, et koht pidi olema olnud niivõrd oluline, et selle nimi pandi keskaja jooksul koguni kirja – mida kaugeltki ei juhtunud kõigi sadamatega,“ toob ta veel ühe kinnituse sadamakoha olulisusest.

Viikingiajal läks Mägi sõnul sadama lähedusest ilmselt läbi Idatee üks harudest, mis suundus lääne või lõuna poolt Loode-Eesti rannikule ja Soome lahte. Nagu teame, on see meretee olnud oluline hiljemgi.

Reppo sõnul ei ole hetkel lisauuringuid planeeritud, kuid see ei tähenda, et neid seal kunagi ei toimu.

Sadama olemasolu kinnitav leid räägib omajagu ka Hiiumaa viikingiaegse asustuse kohta. Kui oli piisavalt suur sadam, pidi Marika Mägi sõnul läheduses olema ka inimasustust, kes sadama toimimiseks vajalikke teenuseid, toitu ja jooki pakkusid.

Reppo sõnul ei ole hetkel lisauuringuid planeeritud, kuid see ei tähenda, et neid seal kunagi ei toimu. „Müntide leiukoht on läbi uuritud, aga kuna leide on suuremalt alalt ning pikema perioodi vältel – sama otsingu käigus leitud naast on näiteks keskaegne ja sõlg hilisviikingiaegne, siis piirkond pakub kindlasti arheoloogidele laiemat huvi,“ sõnas Reppo.

Muinsuskaitseameti arheoloogiliste leidude nõunik Nele Kangert ütles, et praegu ei saa lubada, et leiukohta edasi uuritakse. Tema sõnul tuleb teemaga veel tegeleda ning aru saada, kas sealt paigast võiks veel midagi tulla. Kangerti sõnul pole välistatud ka arheoloogilised kaevamised, kui tekib piisavalt küsimusi ja uurijate huvi.  

Kindlasti võib teade leiust kohale tuua hobidetekrotiste. Kangert ütles, et taoliseks otsimiseks on omad reeglid, mida tuleb täita. Ka nüüdne mündileid sai alguse detektorist Erki Järveküljest, kes leiust teada andis ja ka järgenud arheoloogilistest uuringutest osa võttis. Reppo tänas Järvekülge koostöö eest ja tema sõnul on Järvekülg on varemgi Hiiumaa uuringutel koostöö teinud ning julgustas ka teisi detektoriste arheoloogidega koostööd tegema.

Leidudest pani Reppo kokku postri Eesti Arheoloogide liidu rändnäituse „Arheoloogilised välitööd Eestis 2024“. Näitus pole veel ringreisi alustanud, käib alles selle retsenseerimine, kuid selle esimene peatuspunkt on Ajaloomuuseumis.

Aprillis võiks näitus jõuda Hiiumaa Muuseumisse ja Reppo avaldas lootust, et saab ka ise näituse avamisel osaleda. „Ka leiud jõuavad lõpuks koju tagasi ehk need lähevad säilitamisele Hiiumaa Muuseumis,“ lisas Reppo.

Lisaks ilmub pikem arutelu leiu olulisusest Hiiumaa asustusloos teadusajakirjas Archaeological Fieldwork in Estonia 2024, mis ilmub traditsiooniliselt detsembris ehk siis detsembris 2025.

08.01.2025
Raul Vinni
Harda Roosna