Category Archives: Alpaka

Ajakiri “Oma Maitse” käis külas

mk

Ajakiri Oma Maitse käis ühel kenal sügisesel päeval Pähkli talus külas.

mk

meeli-k meeli-kuttim-huljes meeli-kuttim-oksakook

Tekst: Margit Arndt-Kalju Fotod: Meeli Küttim

…..Hiiumaal Sarve külas avaneb Heli Hahndorfi ja Kalle Kalle Talvi juures aga imede maailm: alpakad käivad kõrtsis, hülgeliha maitseb nagu … heh, lugege ise! Leedriistandusest tulev siirup on kui mõisarahva lehvitus, suitsusauna suitsulammas on valminud lausa kirurgi täpsusega.

http://toidutare.ee/oma_maitse_rubriik/persoon

.img_8768 kalle-meeli-kuttim margit-meeli-kuttim meeli-kuttim-alpaka meeli-kuttim-kalle heli-meeli-kuttim

Alpakapoistele lumi meeldib

Alpakapoistele lumi meeldib
Autor: Harda Roosna
Reede, 22. jaanuar 2016.Kliki ja vaata suuremat pilti

Pähkli talu alpakad Bobby (esiplaanil), Väike Sõber ja Peedu pikutavad meelsasti lumes. FOTO: Heli Hahndorf

Sarve küla turismiettevõtjad Heli Hahndorf ja Kalle Talvi tõid uue toreda loomaliigi – kaamelite sugulased alpakad – Hiiu saarele 2014. aasta suvel.

“Olime talve koha pealt veidi hirmul ja ettevaatlikud alguses, kuid nüüd võime kinnitada, et neile sobib meie kliima,” ütleb Heli Hahndorf.

Külma alpakad tõepoolest ei karda, sest nende kodu on külmas ja mägises Peruus. Ka on neil seljas paks kasukas. Seni aga polnud pererahval teada, mida need loomad lumest arvavad.

“Ka lumi paistab neile sobivat, nad söövad seda, püherdavad selles ja pikutavad pigem lumel kui laudas heintel,” lisab Heli.
Talvel söövad alpakad suvel tehtud heina. Natuke antakse neile magustoiduks viljateri ka.

Alpakasid niidetakse kord aastas, kevadel. Siis jõuab neile järgmiseks talveks jälle soe kasukas selga kasvada. Kuna vill kasvab umbes 1 cm kuus, on nende kasukas praeguseks juba peaaegu 10 cm paks. “Talvel on nad eriti ilusad, sest siis on vill kohev ja pikk – tõeliselt nunnud õuekaunitarid,” on Heli oma koduloomadesse lausa armunud.

Kel huvi, võib Pähkli talust küsida hinnalisest alpakavillast käsitsi kedratud lõnga, kootud kindaid ja mütse. Alpakapoegi aga mitte, sest kõik kolm looma on isased.

Pähkli talu saates “Maahommik”

Maahommik
“Hiiumaa kagunurgas Pähkli talus valmivad käsitööseebid ja ürgmööbel. Heli ja Kalle kolisid Tallinnast Sarve külla 10 aastat tagasi ega plaani enam mandrile tagasi minna. Nad hoolitsevad oma koduloomade alpakade eest, joovad leedrijooki ja naudivad tööd saarel.”

Alates 16 minutist….
http://etv.err.ee/…/4bf2da38-00d1-4c71-bcba-ef8f1…/maahommik

Alpakad tegid Farmi Kallest farmeri

Liina Siniveer | Hiiu Leht
Liina Siniveer | Hiiu Leht

Sarve küla turismiettevõtjad Heli Hahndorf ja Kalle Talvi tõid Hiiumaale uue loomaliigi – kaamelite sugulased alpakad.
Hiiumaa kaguossa Sarvele ostsid nad maatüki enam kui kümme aastat tagasi ja üsna pea hakkasid ka majutust pakkuma. Kuna Kalle oli just kaasa teinud ülipopulaarses Farmi saates, panid nad oma majutusettevõtte kodulehe nimeks www.farmerkalle.com, kuid loomi nad seni pidanud pole. Isegi kassi või koera mitte. “Nüüd siis võtsime loomad – nüüd on päriselt ka farmer Kalle,” naerab perenaine.
Alpakad – kartlikud ja intelligentsed
Kolme kodulooma võtmine on “nullkasumiga ettevõtlus,” nagu Kalle ütleb. “Aga iga asi saab kord nullist alguse,” lisab ta. Tõsi jah, alpakad sai perre võetud eeskätt koduloomadeks, aga ka turistidele ja külalistele näitamiseks. “Turismiärile väikseks lisaväärtuseks,” märgib Kalle.Tulevikus loodetakse ka nende imeloomade kvaliteetset villa kasutada.
Heli kirjeldab, et alpakad perutavad nagu hobused, sügavad ennast nagu koerad, annavad villa nagu lambad, sülitavad nagu kaamelid ja teevad vajadusel elevandi häält. “Nende hoiatushäälitsus on minu meelest nagu pistriku ja eesli hääle sümbioos,” parandab Kalle ja lisab naerdes: “Ma ütleks, et näeb välja umbes nagu jaanalind, ainult lendab madalamalt!”
Lammastest eristab alpakasid see, et nad söövad platsi rohust puhtaks järjest ning piir söödud ja söömata koha vahel on selgelt näha. Iseloomult on nad uudishimulikud, kuid pisut kartlikud.
Kui algselt oli alpakade pidamine Heli idee, siis nüüdseks on loomadest vaimustunud ka Kalle. Elukaaslased räägivad kuu aega Hiiumaal elanud loomadest suure innuga:  juba on Inglismaal sündinud Väike Sõber, Boby ja Peedu saanud pereliikmeteks, kes söövad peost porgandeid ja kellel kõigil on eri iseloom. “See kõige ahnem, kes sülitada tahab ja tatti kogub, see on Väike Sõber,” tutvustab Heli. Selgub, et nii alpakad kui kaamelid sülitavad, kuid enamasti üksteise peale. Parasjagu ongi Väike Sõber Boby peale pahane, et ka too oma pika kaela porgandi järele sirutab. “Ta laseb sülge nagu kastekannust laiali,” kirjeldab Heli.
Loomad elavad kolmekesi ruumikas laudas, mille Kalle neile enne saabumist ehitas, söövad talvel heina ja krõmpsutavad suvel rohtu, lisaks spetsiaalset mineraalsööta, mis parandab villa kvaliteeti. “See maitseb neile veel rohkem kui porgand, selle peale nad lähevad puhta hulluks,” märgib Kalle.
Heli kiidab alpakade intelligentsust: nad nimelt ei lase kogu õue täis, vaid kasutavad ühte kindlat kohta häda tegemiseks. “Kõik kolmekesi panevad tagumikud kokku ja lasevad hunnikusse – ja laut on puhas!” rõõmustab Heli.
Toetus porgandifondi
Korra on kaks looma ka aiast lahti pääsenud, kuid jõudsid pärast mõningaid seiklusi ja suurt otsimist siiski koju tagasi. Kalle ütleb, et leheloost on ehk ka see kasu, et kui loomad veel peaks kaotsi minema, siis vähemalt on teada, kus nad elavad, ja omanikega teatakse ühendust võtta.
Külma alpakad ei karda, sest nende kodu on külmas ja mägises Peruus. Külma kaitseks on neil paks kasukas, mis kasvab sentimeetri kuus. Ühe looma aastane villasaak on paari kilo ringis.
Äsja pügatud Pähkli talu loomad jõuavad talveks endale uue sooja vammuse selga kasvatada.
Peamiselt villa pärast alpakasid peetaksegi: see sobib hästi allergikutele, on lambavillast pehmem ja kvaliteetsem ning täiesti rasvavaba.
Seni on Eestis vaid kümmekond majapidamist, kus eksootilised alpakad elavad, enamikus neist vaid kaks-kolm looma, rohkem Pärnumaa farmis, kust ka Hiiumaa loomad toodi.
Heli ütleb, et plaan karja suurendada on kindel. Kalle on ettevaatlikum ja lausub, et viie aasta pärast on ehk mõned loomad juures. Heli ütleb, et võtaks kohe 20 või rohkemgi looma, aga rahakott ei pea vastu – üks isane alpaka maksab umbes 1000 eurot, emane kaks korda nii palju. Kõik Pähkli talu alpakad on isasloomad.
Alpakasid võib julgesti vaatama tulla ja soovist loomi näha tuleks ette teatada. Raha Pähkli talu pererahvas põnevate loomade vaatamise eest ei küsi, kuid kena oleks vabatahtliku annetusega toetada alpakade porgandifondi. Juba on eksootilisi loomi vaatamas käinud näiteks Suuremõisa lasteaialapsed ja Hiiumaa turismiliidu liikmed.
Ettevõtjad: elame tööl
Nii Heli kui Kalle on ise endale tööandajad ja tööd teevad valdavalt kodus. Lisaks majutusele teeb Heli looduskosmeetikat ja tegeleb toiduvalmistamisega, Kalle meisterdab ürgmööblit ning koos peetakse Heltermaal käsitööpoodi.
Mullu valmis seebikoda, kus Heli valmistab oma kaubamärgi Hiiu Ihuhooldus seepe ja korraldab huvilistele töötubasid. Samasse on sisustatud väike talupood, kust lisaks kehahooldustoodetele leiab ka Sigrid Ruubase valmistatud alpakavillast tooteid.
Pood sai tehtud just selle plaaniga, et talu toodangut saaks müüa-osta ka talvel, kui Heltermaa käsitöömaja avatud ei ole. “Siin maal on nii hea olla! Tahaksime olla rohkem kodus, aga samas peaksime end ka ära elatama,“ selgitab Heli.
Tihtipeale käib ta siiski ka kodust ära pidudel kokaks või toiduvalmistamist õpetamas. Koos Ly Kaupsiga on neil hiiumaise toidu väärindamiseks asutatud OÜ Hiiu Gourmet, mis valmistab maitsesegusid, teesid ja siirupeid saare looduses leiduvatest materjalidest.
Kalle teeb puukõverikest looduslike vormidega mööblit, mida müüb enamasti mandrile. Kui mööbliteost aega üle jääb, on koduski ehitamist küllaga: “Kas teen mingit väiksemat tellimust või ehitan midagi, mis hakkab hiljem sisse tooma – valmistan uut õnge ette.”
“Me peame kogu aeg töötama, et ära elada,” nendib Heli ja lisab, et tööd teevad elukaaslased ärkamisest magamaminekuni.
“Tegelikult siin ongi meie töökoht, aga me elame tööl lihtsalt,” ütleb Kalle. Linnaeluga, mida mõlemad proovinud, ja kus pärast palgatööd oli ka vaba aega, ei anna nüüdset elu võrreldagi. “Kuna peame  ise endale tööandjad olema, siis iga liigutus on otseselt või kaudselt tööga seotud,” ütleb ta.
Turismivaldkonnas tegutsemist peab Heli Hiiumaal mõistlikuks, sest “turist tuleb siia igal juhul”. “Talvel tuleb tööd teha, suvel tehtud töö eest raha vastu võtta,” teab ta Hiiumaa ettevõtja edu valemit.
“Kes tahab rahulikult laiselda, see jumalapärast ärgu maale tulgu, muidu ta sureb siin töö kätte ära, mitte igavuse kätte,“ kõlab Kalle soovitus.
Kalle ja Heli on aastatetaguse saarele kolimise otsusega siiski väga rahul. Kui Kalle ütleb, et ei läheks iial Tallinnasse tagasi elama, siis Heli lisab, et Hiiumaa on andnud talle palju võimalusi, mida isegi Tallinna-sõbrannad kadestavad.

Sildid: ,